Mida investorid peaksid mõistma võlakirjade riski ja tootluse kohta

Võlakirju kirjeldatakse sageli lihtsate instrumentidena. Ühes mõttes on see tõsi: laenad raha, saad intressi ja saad põhiosa tähtajal tagasi. Sellele vaatamata on oluline end baastõdedega kurssi viia.

Kõige tähtsamad mõisted on kupong, hind, tähtaeg ja tootlus. Just siin tekib paljudel esimest korda võlakirjadesse investeerijatel segadus. 7% kupongiga võlakiri ei tähenda automaatselt 7% tootlust. Sinu tegelik tootlus sõltub hinnast, mida maksad, rahavoogude ajastusest ja sellest, kas võlakiri võib enne tähtaega tagasi makstud saada. Seetõttu võivad kaks sama kupongiga võlakirja anda väga erineva tootluse.

1) Kupong, hind ja tootlus — kolm numbrit mida silmas pidada

Võlakirja kupong on võlakirjas fikseeritud intressimäär. Tavaliselt väljendatakse seda protsendina võlakirja nimiväärtusest ehk "par" väärtusest. Paljud võlakirjad maksavad kupongi kaks korda aastas, kuigi maksesagedus võib erineda.

Võlakirja hind on summa, mida sa turul selle eest maksad. Hind võib olla:

• "Par" tasemel: maksad nimiväärtuse, näiteks sama summa, mis Sulle investorina tähtajal tagasi makstakse
• Allahindlusega ("diskontoga"): maksad alla nimiväärtuse, näiteks vähem kui summa, mis Sulle investorina tähtajal tagasi makstakse
• "Preemiaga": maksad üle nimiväärtuse, näiteks rohkem kui summa, mis Sulle investorina tähtajal tagasi makstakse

Võlakirja kogutootlus on tulu, mida teenid ostuhinna põhjal, mitte ainult võlakirjale märgitud kupongi järgi. Seetõttu ei ole kupong ja tootlus sama asi. Tootlus arvestab kupongitulu, ostuhinda, põhiosa tagasimakset ning aega, mis on jäänud tähtajani või võimaliku ennetähtaegse lunastamiseni.

2) Mis on yield to worst ja miks on see investorile oluline näitaja?

Yield to worst ehk tootlus halvima stsenaariumi korral on madalaim aastapõhine tootlus, mida investor võib võlakirjalt koguda eeldusel, et emitent ei muutu maksejõuetuks. Arvesse võetakse ka võimalikke ennetähtaegse lunastamise tingimusi. Praktikas on see võlakirja kõige konservatiivsem tootluse indikatsioon.

Miks see oluline on? Sest paljud võlakirjad on varase lunastuse võimalusega (callable) ehk emitendil võib olla õigus võlakiri tagasi osta kindlal perioodil enne lõpptähtaega. Sellisel juhul võib investor saada vähem tulevasi kupongimakseid, kui algselt oodati. Näiteks Baltikumis emiteeritud allutatud pangavõlakirjade puhul on emitendil tavaliselt õigus võlakiri 5 aastat pärast väljaandmist "tagasi osta" ja investoritele laenatud summa ennetähtaegselt tagastada.

Seetõttu on "yield to worst" sageli parem näitaja tootluse arvutamisel. See annab oodatavast tootlusest täpsema pildi.

3) Mis määrab võlakirja "yield to worst" näitaja?

Võlakirjade tootlused ei erine juhuslikult. Tootluseid kujundab tihtipeale väike hulk tegureid.

Krediidirisk

Krediidirisk on risk, et emitent ei suuda maksta intressi või tagasi maksta põhiosa. Üldiselt saavad madalama riskiga emitendid laenata odavamalt ja maksavad seetõttu madalamat intressimäära. Kõrgema riskiga emitendid peavad investorite ligimeelitamiseks pakkuma kõrgemat tootlust. Krediidireitingud aitavad investoritel võrrelda suhtelist krediidiriski, kuid need ei ole garantiid ega tohiks olla investeerimise otsuste ainsaks aluseks.

Tähtaeg ehk aeg lõpptähtajani

Sarnaste tingimuste korral pakuvad pikema tähtajaga võlakirjad tavaliselt kõrgemat tootlust kui sama krediidikvaliteediga aga lühema tähtajaga võlakirjad. Põhjus on selles, et investor seob oma raha pikemaks ajaks ja võtab rohkem riski tulevaste intressimäärade muutuste ning ebakindluse suhtes. Normaalsetes turutingimustes on pikema tähtajaga võlakirjad ka intressimäärade muutuste suhtes tundlikumad.

Võlakirjade maailmas kirjeldavad professionaalid seda tundlikkust sageli mõistega kestus (duration). Üldiselt: mida pikem tähtaeg, seda suurem kestus ja seda suurem hinnaliikumine intressimäärade muutudes.

Globaalsete intressimäärade muutused

See on üks olulisemaid võlakirjakontseptsioone, mida mõista. Võlakirjade hinnad ja tootlused liiguvad vastassuunas. Kui turuintressimäärad tõusevad, langevad olemasolevate fikseeritud kupongiga võlakirjade hinnad. Kui turuintressimäärad langevad, tõusevad olemasolevate fikseeritud kupongiga võlakirjade hinnad.

Miks? Kujuta ette, et sul on võlakiri, mis maksab fikseeritud 4% kupongi. Kui turule tulevad uued võlakirjad, mis pakuvad 6%, muutub sinu 4% võlakiri vähem atraktiivseks. Selleks et keegi teine seda ostaks, peab hind järelturul tavaliselt langema.

Kuna võlakirjade kupongimaksed on tavaliselt fikseeritud protsendina nominaalsest väärtusest, saab tootlus ainult muutuda ostu-müügihinna osas järelturul. Madalam hind tõstab tootlust. Vastupidine juhtub siis, kui turuintressid langevad: vanem kõrgema kupongiga võlakiri muutub atraktiivsemaks, mistõttu selle hind võib tõusta ja tootlus langeda.

Tähtis on tähele panna, et investorile lõpptähtajal tagastatav summa ei muutu, kuid juhul kui võlakirja enne tähtaega maha müüa võib hind järelturul erineda.

Muud olulised tegurid

Võlakirja tootlust võivad mõjutada ka mitmed teised tegurid:

• Ennetähtaegse lunastuse õigus: "callable" võlakirjad võivad pakkuda kõrgemat tootlust, sest emitendil on õigus võlakiri ennetähtaegselt lunastada, mis on investori jaoks ebasoodne.
• Järjekoht ja tagatis: tagatud võlakirjal on tavaliselt tugevam nõue kui tagatiseta allutatud võlakirjadel, mistõttu võib allutatud võlakiri pakkuda kõrgemat tootlust. Siin loevad nii krediidireitingud kui ka võlakirja täpsed väljaandmise tingimused.
• Likviidsus: aktiivselt kaubeldav võlakiri võib pakkuda madalamat tootlust kui väike ja vähem likviidne võlakiri, sest seda on lihtsam järelturul osta ja müüa.
• Kupongistruktuur: fikseeritud ja ujuva intressimääraga võlakirjad käituvad intressimäärade muutudes erinevalt. Ujuva intressimääraga võlakirjad lähtestuvad perioodiliselt, mistõttu on neil sageli väiksem intressimäära tundlikkus kui fikseeritud kupongiga võlakirjadel.

Lõppkokkuvõttes määrab turuhinna nõudluse ja pakkumise dünaamika: millist intressi on võlakirja emiteerija valmis maksma ja millist tootlust investorid aksepteerivad.

4) Miks ei saa ühe võlakirja tootlust teisega ilma kontekstita võrrelda

Kõrgem tootlus ei tähenda automaatselt paremat tehingut. See võib lihtsalt tähendada, et:

• võlakiri on riskantsem
• tähtaeg on pikema tähtajaga
• võlakiri on "callable" ehk ennetähtaegselt lunastatav
• võlakiri on allutatud
• võlakiri on vähem likviidne
• võlakiri on teises valuutas või erineva struktuuriga

Seega ei saa ühe võlakirja tootlust teisega võrrelda, kui võlakirjad ei ole päriselt sarnased. Praktilise reeglina tasub võrrelda võlakirju, mis on võimalikult sarnased:

• sarnane emitendi profiil
• sama valuuta
• sarnane tähtaeg
• sama järjekoht või tagatis
• sama call-struktuur või muud omadused
• sarnane krediidiriski reiting

5) Kolm lihtsat näidet

Oletame, et allolevad näited on lihtsad võlakirjad ilma varase lunastuse võimaluseta, ilma maksude ja tehingukuludeta.

Näide 1: võlakiri kaupleb "par" tasemel

Nimiväärtus: 10 000 €, tähtaeg: 5 aastat, kupong: 7%, praegune turuhind: 10 000 €

Kui ostad võlakirja "par" tasemel:

• kogud 700 € aastas intressimakseid
• kui kupongid makstakse poolaastas, tähendab see 350 € makseid iga 6 kuu järel
• 5 aasta jooksul saad kokku 3 500 € kupongimakseid
• tähtajal saad tagasi oma 10 000 € põhiosa

Selles näites on sinu "yield to worst" 7%.

Näide 2: võlakiri kaupleb allahindlusega ("diskontoga")

Nimiväärtus: 10 000 €, tähtaeg: 5 aastat, kupong: 7%, praegune turuhind: 9 000 €

Siin maksab võlakiri endiselt sama 700 € aastas kupongi. Aga sa kulutad ainult 9 000 € võlakirja eest, mis maksab lõpptähtajal investorile 10 000 €. See tähendab, et Sinu kogu tootlus tuleb kahest allikast:

• kupongitulu
• asjaolu, et võlakiri maksab lõpptähtajal tagasi 10 000 €

Sinu ligikaudne yield to worst on 9,6% aastas. Tootlus on kupongist kõrgem, sest ostad võlakirja alla nimiväärtuse.

Näide 3: võlakiri kaupleb üle nimiväärtuse

Nimiväärtus: 10 000 €, tähtaeg: 5 aastat, kupong: 7%, praegune turuhind: 11 000 €

Jällegi maksab võlakiri endiselt sama 700 € aastas kupongi. Kuid seekord maksad 11 000 € ostmaks võlakirja, mis maksab lõpptähtajal tagasi ainult 10 000 €. Seega tuleb Sinu tootlus:

• kupongitulust
• mida vähendab asjaolu, et võlakiri maksab lõpptähtajal 10 000 € ja sa kaotad selle käigus 1 000 €

Sinu ligikaudne yield to worst on 4,7% aastas. Tootlus on kupongist madalam, sest ostad võlakirja üle nimiväärtuse ("par").

Lihtne võrdlustabel

See tabel näitab, miks kupong ei ole sama mis tootlus. Sama 7% kupong võib anda investorile väga erineva tootluse sõltuvalt ostuhinnast.

6) Peamised riskid, millega võlakirjainvestor kokku puutub

Maksejõuetuse risk

See on risk, et emitent ei maksa intressi või põhiosa nii, nagu lubatud. Krediidireitingud on loodud suhtelise krediidiriski hindamiseks ning ajalooliselt on nõrgemad reitingud olnud seotud kõrgemate maksejõuetuse määradega.

Inflatsioonirisk

Võlakirjad võivad maksta fikseeritud rahavooge, kuid inflatsioon võib vähendada nende rahavoogude tegelikku ostujõudu. Kui inflatsioon püsib pikemat aega üle võlakirja tootluse, võib Sinu ostujõud väheneda rohkem kui võlakirjalt teenitav intresitulu.

Intressimäära risk

See on risk, et turuintressid tõusevad ja sinu võlakirja turuhind langeb. See on eriti oluline siis, kui sul võib tekkida vajadus võlakiri enne tähtaega järelturul müüa.

Call-risk ja reinvesteerimisrisk

Mõned võlakirjad võib emitent ennetähtaegselt lunastada (kindlaks määratud perioodil). See võib investorile olla ebamugav, sest kupongimaksete periood jääb lühemaks ning vabanev raha on vaja reinvesteerida uutesse instrumentidesse.

Likviidsusrisk

Mõned võlakirjad kauplevad aktiivselt. Teised mitte. Riigivõlakirja või suurettevõtte võlakirja võib olla suhteliselt lihtne järelturul müüa. Väikse Baltikumi väljaandja võlakirja võib olla palju raskem müüa või selleks rohkem aega kuluda.

7) Muud võlakirja omadused, mida jaeinvestor peaks mõistma

Varase lunastustähtajaga võlakirjad ("callable")

Lihtsal võlakirjal on kindlaks määratud lunastustähtaeg, mida ei saa muuta. Varase lunastustähtajaga võlakirja võib tagasi kutsuda kindlaks määratud kuupäeval, kui emitent otsustab selle lunastada.

"Senior secured" vs allutatud

Kõik võlad ei asu kapitalistruktuuris samal positsioonil. "Senior" võlakirjal on tavaliselt eelistatud positsioon varade vastu võrreldes allutatud võlakirjaga. Seetõttu võivad kaks sama emitendi võlakirja väärida erinevat tootlust.

Fikseeritud intressimäär vs ujuv intressimäär

Fikseeritud intressimääraga võlakiri maksab kogu eluea jooksul sama kupongi. Ujuva intressimääraga võlakiri lähtestub võrdlusmäära alusel. See tähendab, et see võib intressimäärade tõustes või langedes käituda erinevalt. Investorid, kes soovivad stabiilsemaid rahavooge, võivad eelistada fikseeritud kupongiga võlakirju. Investorid, kes on rohkem mures intressimäärade tõusu pärast, võivad vaadata lähemalt ujuva intressimääraga struktuure.

Krediidireitingud on kasulikud, kuid neist ei piisa

Krediidireitingud on kasulik kokkuvõte riskiprofiilist, kuid need ei asenda investorite enda poolt tehtavat analüüsi. Reitingud ei hõlma kõike olulist, sealhulgas likviidsust, turuhinda ega seda, kas võlakiri on tänase hinnatasemega atraktiivne.

Kokkuvõte

Oluline on mõista, kuidas peamised näitajad omavahel koos tootlust kujundavad.

• Kupong näitab, mida võlakiri maksab
• Yield to worst näitab konservatiivset aastast tootlust, mida võid teenida võlakirja tähtajani hoides
• Tähtaeg, krediidikvaliteet ja struktuur selgitavad, miks üks võlakiri pakub kõrgemat tootlust kui teine

Kui ülalpool mainutud terminid segadust tekitavad, olete sattunud õigesse kohta. Just selleks ongi loodud Bonded Score, et aidata jaeinvestoritel võlakirju omavahel erinevate omaduste põhjal võrrelda. Igale võlakirjale kuvatav kokkuvõte võib olla abiks sobivate võlakirjade leidmisel. Head avastamist!